Korter on 64,3ruutmeetrine ja Chikara sõnul moodustab selle praegune ilme suure kontrasti endisega. Algse põhiplaani järgi oli korteris neli tuba ja eraldi paiknev köök. See tähendab mitut kitsukest ruumi, mis lähtuvad vanaaegsest Jaapani mõttemallist ja privaatsusest. Chikara sõnul on noorem jaapanlaste põlvkond palju avatum ja vabama elustiiliga, mida soovitakse ka oma koduruumides väljendada. Noored jaapanlased hindavad nagu meiegi koduinterjööride avatust – näiteks elutuba ühendatud köögiga. Nad ei soovi koju mitut väikest eraldi tuba, vaid interjööri, kus ruumist ruumi üleminekud on sujuvad ja avatud.
Voolav ruum
Praegune renoveeritud korter on loftilikult avatud ruum, kus muust interjöörist on täiesti eraldatud vaid vannituba ja tualett. Kaks magamistuba paiknevad korteris teine teisel pool kandvat seina. Kõnealuse seina suhtes põiki paikneb L-tähe kujuline vahesein, mis eraldab magamistube köögitsooni poolt. Puuviimistlusega kaetud L-kujulise vaheseina ülaosas kulgeb klaaspind – võte, mis suurendab loomuliku valguse liikumist korteris ja samas ka visuaalset «õhulisust». Chikara sõnul toimib L-sein ruumis nagu suur mööbliese – selle riiulitesse võib paigutada raamatuid, selle külge võib riputada pilte, see võimaldab istuda ning koguni pikutada. Asjaolu, et kõnealuse seina küljes olevad riiulid ja pink on seinaga samast materjalist, teeb sellest kompaktse ja mingis mõttes kogu korteri keskse kujundi.
Magamistubadest teisele poole L-kujulist seina jääb avatud köök ja elutoatsoon. Köögi avarust rõhutab see, et ülakapid puuduvad – nende asemel on vaid kerged riiulid. Osaliselt puuduvad tööpinna alt ka alakapid, lastes pinnal mõjuda kerge letina, mille alla saab köögis töötades mugavalt jalad paigutada.
Uus mõtlemine planeeringus
Korteri põrandaviimistluses on kasutatud nii männipuulaudu kui ka neutraalset helehalli kiviplaati. Puupõrand on magamistubades, köögis ja elutoatsoonis. Kiviplaadid on esikus, halli- ja pesemistsoonis. Korteri avatud elumudelit rõhutab ka kujundusvõte, et tualettlaud koos pesemiskraanikausiga on paigutatud interjööris ühe magamistoa lähedusse akna alla – üldiselt paigutatakse pesemiskraanikauss Jaapani kodudes akendeta eraldatud ruumi.
Disainer Chikara meelest on tore, kui pesemisprotseduuri ajal saab näiteks aknast värsket õhku hingata ja teise ruumis oleva pereliikmega kontaktis olla. Kõnealune tualettlaud pole korteri ainus pesemisvõimalus – vanniga vannituba on samuti olemas. Pigem märgib kraanikauss avatud interjööris pereliikmete avatud suhtumist teiste toimingutesse, olgu selleks enese kraani all värskendamine või argine kätepesu. Sinato büroo sõnul osutus näidiskorteriprojekt kõnelauses korrusmajas väga edukaks. See leidis kiirelt abielupaarist elanikud ja hiljem tegi büroo veel kolmele samas majas paiknevale korterile sarnases võtmes renoveerimisprojektid.
