Ehitustehnik Konstantin Wilckeni historitsistlik paekivihoone pärineb 20. sajandi algusaastatest, 1930ndatel tehtud ümberehitus lisas kortermajale fassaadijoonest taanduva katusekorruse, mis on uuendatud kujul siiani alles. Eesti Kunstiakadeemias lavakujunduse lõpetanud ja end Hollandis Groningenis Academia Minervas maali erialal täiendanud Andres Koort on majas elanud pikka aega.
Kümme aastat tagasi hoone rekonstrueerimise käigus sai praeguse ilme ka kunstniku kahel tasandil paiknev katusekorter. See oli omal ajal jagatud ühiskorteriteks, 180 ruutmeetri suurune elamine on ruumi juurde saanud pööningu arvelt. Tänaval majast möödudes ei oskaks aimatagi, et korterit ümbritsevad kolm suurt katuseterrassi. Ühele neist lisati hiljuti klaasitud talveaed, et hunnitut vanalinnavaadet saaks diivanitel istudes nautida aasta ringi.
Avar planeering
Mugavaks koduks ja kunsti eksponeerimiseks pasliku ruumiplaneeringu tegi Andres ise: esimesel tasandil asuvad avatud köögiga elutuba, lastetoad ja vannituba. Teisele korrusele jäävad kabinet, peamagamistuba koos vannitoaga ning trepigaleriis asuv puhkenurk televiisori vaatamiseks ja lugemiseks. Saunaga vannitoast pääseb otse talveaeda ja trepigaleriist suurele terrassile.
Interjööris jäeti nähtavale vanad tellisseinad ja uuema aja täiendusena paljas betoon. Ehedate materjalidega haakub elutoast teisele korrusele tõusev industriaalne metallist trepp. Kõrgetes ruumides ja salapäraselt tumedates toonides on suurlinnade vanadesse tööstushoonetesse ennistatud loftide kosmopoliitsust ning avarust. Kultuurikihtidest, raamatutest ja kunstist rikas kujundus on korterisse aja ning elu käigus tekkinud omasoodu.
Jaan Koorti pärand
Andrese vanavanaisa oli silmapaistev kujur, maalija ja keraamik Jaan Koort (1883–1935), kelle pärandit on selles kodus hulgaliselt. Perekonnale kuuluvas erakogus on kaunilt modelleeritud büste jt skulptuure, joonistusi ning keraamikat. Ruumiliselt mõjusaim teos on läbi ajaloo keerdkäikude perekonnani jõudnud dekoratiivfiguur, mis kõrgub veidi ähvardavalt söögilaua kõrval olevas seinas.
Egiptusepärane monumentaalne tsementfiguur oli mõeldud 1913. aastal valminud E. Saarineni Krediitühisuse hoone jaoks Tallinnas. Osa Pariisis valminud juugendstiilis figuuridest jäid hoone projektis tehtud muudatuste tõttu paigaldamata, teised eemaldati fassaadilt hilisematel aastatel. Teadaolevalt on korteris ainus tervikuna säilinud figuur. Peale Jaan Koorti loomingu leidub siin ka teiste autorite 20. sajandi algusperioodi jäävaid töid, märkimisväärseim on ehk Jaan Koorti abikaasa Mari portree (autoriks Läti maalikunstnik Janis Tidemanis), mille modiglianilik käekiri kannab sajandi alguses Pariisis veedetud aastate pitserit.
Moodne kunst ja disain
Suurmeistri tööde kõrval on kodus oluline koht Eesti ja lähimaade – Läti, Leedu, Soome – nüüdisaegsel kunstil ning mõistagi Andres Koorti enda loomingul. Sügava koloriidi ja mitmekihiliste värvi- ning tekstuurinüanssidega mõttemaastikud köidavad pilku mitmel pool interjööris. Seintelt leiab veel Peeter Alliku, Ado Vabbe, Jaan Toomiku, Agu Pildi, Jaan Grünbergi, Ellinor Aiki, Kaljo Põllu, Eduart Wiiralti, Pia Lehti, Priit Joala, Sven Saagi, Margus Tõnnovi ja Arne Maasiku taieseid. Ise kunstiridades tegutsedes osatakse peres lugu pidada moodsast maali- ja fotokunstist, graafikast. Andrese ja Kairi sõnul jõuavad nende kunstikogusse eeskätt tööd, mis neile endale subjektiivselt meeldivad ning mida nad sooviksid oma kodu seintel eksponeerida.
Kujunduskunstnikuna pole mehele võõras ka mööbli kavandamine. Elutuppa on kunstnik joonistanud pisut retroliku joonega tugitoolid, diivanilaua ja suure Saaremaa dolomiidist lauaplaadiga söögilaua. Selle kohal rippiv valgustite grupp on samuti Andrese välja mõeldud. Elutoas on koha leidnud veel Oot-Ooti diivan ja Konstantin Grcici söögilauatoolid Magiselt. Musta värvi köök kõlab kokku samavõrd range joonega kaminaga. Paekivi, tellise ja betooni robustsust mahendavad interjööris kalasabamustris puitpõrandad.
Kunsti esitlemisel mängib tähtsat rolli valgustus, mis aitab seintel olevaid töid esile tõsta. Selleks on lagedes kasutatud siine, millel jooksevad suunatavad valgustid, mida saab vajadusel edasi-tagasi liigutada. Seega on peale söögilaua kohal oleva installatsiooni kogu korteri valguslahendus märkamatu ja täidab pigem praktilist otstarvet. Resümeerivalt on ruumikas katusekorteris kenas kooskõlas funktsionaalne ja kunstipärane, ajalooline ja moodne, industriaalne ning kodune. Summutatud toone ja pisut salapärast hämarust on nii interjööris kui ka selle omaniku kunstis. Oma maalide kallal töötab Andres Kalamaja ja Kopli piiril asuvas ateljees, mis tegutseb ühtlasi Karjamaa Galerii nimelise näitusesaalina. Alles äsja lõppes seal kunstniku abstraktsete maalide näitus «Laotus».
