Klassika ja kiirmoe kohtumispaik Stockholmis

Silvia Pärmann
Diivan
01.09.2015
Söderberg on padjausku, nii tööl kui ka kodus. Padjad muudavad toa iseloomu hetkega ning neid on hea kasutada ka sisekujunduse ühe terviku moodustamiseks, usub ta. Praegu on tema elutoas sügisõhtute taeva värvides padjad. | H&M Home

H&M Home’i peadisainer Evelina Kravaev Söderberg on kujundanud oma Stockholmi kesklinnas asuvast 1920ndatel ehitatud kortermajas olevast kodust tasakaaluks kiiretele päevadele kiirmoe maailmas pühamu, kus valitseb rahu ning kus on palju hingamisruumi. Siit leiab nii disainiklassikat kui ka maailmakuulsaid brände, ent kogu korter on sellele vaatamata otsekui põhjamaise kodu stiiliikoon.

«Kui ma mõtlen kodule, mõtlen puhkusele, rahunemisele, ka üksiolemisele ja aja maha võtmisele. Samas tähendab kodu minu jaoks ka sõpru ja mõnusaid hetki nende seltsis, külaliste kutsumist ning kodus olemise koos nautimist,» räägib disainer, kuidas ta on enda jaoks kodu mõiste defineerinud.

Söderberg on oma kodu luues juhindunud mõttest, et kõik algab endale truuks jäämisest. Ta peab kõige mõjusamateks interjöörideks neid, mis ütlevad midagi nendes elavate inimeste kohta. «Mulle meeldib käia kirbuturgudel, et leida vanu asju, mida uutega segada. Mul on päris palju asju, kuid mu kodu pole liigselt dekoreeritud või pudi-padiga üle külvatud,» kinnitab ta sõnadega sama, mida räägib pilk ta kodulegi. Inspiratsiooni otsimises pole midagi halba, kuid lõplikke otsuseid peaks siiski tegema endast lähtudes, leiab naine.

Vana maja, moodne sisu

Disaineri kodu asub kõrgete lagedega majas, mille põrandat katab klassikaline kalasabaparkett. Valged seinad ja lagi selle kohal moodustavad koos suurepärase fooni ükskõik millise kodu loomiseks. Korteris valitsevat avaruse tunnet võimendavad suured aknad ja ehkki vaheseinu pole välja lõhutud, on kahepoolsed suured uksed pidevalt avatud ning üks ruum muutub märkamatult teiseks. Selle kodu iseloom tuleb nii ligi sada aastat vana maja väärikusest kui ka nüüdisaegsest mööblist, tekstiilidest, detailidest.

Söderbergi kodu on tema pühamu. Põhirõhk on neutraalsetel toonidel, millele annab ilmet segu vintage’ist ja moodsatest disainielementidest. See on otsekui modernse Skandinaavia kodu etalon, ent arvestades asjaolu, et see asubki seda stiili suunavas linnas ning kuulub naisele, kes loob kiirmoodi kodudele, on see väga siiras ja omaniku nägu kodu. «Inimesed näevad oma kodu kui iseenda jätku. Neile meeldib oma elukeskkonda vastavalt tujule muuta, luua näiteks erilisteks õhtusöökideks või pidustusteks unikaalset atmosfääri. Kodu dekoreerimine ei pea tingimata kallis olema. Vahet pole, kas su soov on muuta elutuba hubaseks, katta lauda, leida uus voodipesu või tuua vannituppa mõnusat meeleolu,» ütleb Söderberg, kelle enda kodu ainult kinnitab neid sõnu.

Seal pole kokku hoitud pikaks ajaks jäävate asjade – nagu näiteks põrand – arvelt, kuid tekstiilid ja aksessuaarid on hinnaklassist, mis on lubanud kodule värske ilme anda kiirelt ja väga ratsionaalse hinnaga. Siin ei kuulu kõik disainiklassikasse ega pretendeeri disainiikooni tiitlile. Kuid tervik vastab sellele vaatamata parima põhjamaise disaini definitsioonile.

Muutustele avatud

Söderbergi jaoks ei välista see, et kodu on tema nägu, selle muutumist. Sisustusvaldkonnas disainerina töötades naudibki ta just kõige rohkem muutusi. Tema ülesanne on hoida pilk peal kõigel, mis moodi ja interjööridisaini mõjutavad, ning valida neist kõige põnevamad. «Pidevalt juhtub midagi uut. Sisekujunduse maailma iseloomustab pidev uuenemine, nii et kunagi ei teki tunnet, nagu oleksid oma tööpostil liiga kaua olnud − iga hooaeg mõjub uuena,» kinnitab ta. «Mitte iga mõjutaja ei sobi näiteks padjakatte või voodipesu inspiratsiooniks, aga on palju trende, mis on kodu jaoks kui loodud. Aja möödudes leidub neid üha enam. Veel mõni aasta tagasi oleks olnud mõtlematu kanda päevasel ajal litreid, nüüd on see aga üsna tavaline. Sama asi kehtib ka sisekujunduse puhul − sillerdavate ja metallina küütlevate esemete trend on üha kasvamas ning muutumas tasahilju lausa klassikaks.»

 

 

Sarnased artiklid