Kõige rohkem oli peavalu ruumiprogrammi ja valgusega, ütleb Ines Haak kohe alguses ära. Palju madalaid soppe, kummalisi nurki, vähe aknaid ja ligi kahemeetrine peremees selle kõige keskel – viis aastat möödusid pidevas kartuses, et korter ei saa piisavalt avar ega valgusküllane. Hingeldades trepist üles jõudes võtab aga uksest sisse astujat vastu rõõmsalt hüplev koer ja päikest täis kõrge ruum. Valget, Ines Haagi firmavärvi halli ja säravat kollast kasutades loodud interjöör on juba oma olemuselt helge ja kerge, seda kõike võimendab avatud ning nutikas planeering.
Korter on korraga karge ja boheemlaslik – siin on rõõmsalt kollane redel, millega ronida vannitoa- ja tualetiploki kohale panipaigaks jäetud lavatsile, kang lõua tõmbamiseks, väga palju soppe ja nurki, soe laudpõrand ning Annike Laigo lapivaip. See on paradiislik koht, kus vana maja pööning on harmooniliseks taustaks nüüdisaegsele Eesti ja Skandinaavia disainile.
Vähe seinu, palju panipaiku
Ometi kestis kogu ehitusprotsess viis aastat, mis muidugi andis aega detaile lihvida. Planeeringu mõttes jäid sisearhitektile täiesti vabad käed. Kohe uksest sisse astudes avaneb vasakule köök, paremale elutuba ja otse, kõige valgusküllasemas kohas on pikk söögilaud. Välisuksest paremale jääb eraldi külaliste tualett ja korteri kaugemasse, pisut nurgatagusesse ossa magamistuba, millest pääseb otse ruumikasse vannituppa. Panipaiku on selle puhta ja minimalistliku üldmulje saavutamiseks Ines Haak korterisse peitnud ohtralt.
Teine võte rahuliku ja avara korteri loomisel nurgelisse ruumi oli seinte ja lae ühte tooni värvimine. Nii mõneski kohas oleks seina ja lae piiri otsustamine olnud niikuinii liiga keeruline ning selle otsuse tõttu sündinud liiga palju tähelepanu rööviv siksak.
See korter pole ainuüksi mõnus koht vaatamiseks või kahekesi kodus olemiseks, seal on ruumi ka sõbrad kokku koguda. Juba ehituse ajal mõeldi sellele, et aknalauad jääksid kõrgusele, mis võimaldaks neid vaba atmosfääriga kodustel pidudel istumiskohana kasutada. Pikk laud lausa kutsub sõpru õhtusöögile, samal ajal on see hommikupäikeses mõnusaim koht kohvi ja kahekesi olemise nautimiseks ning pererahva lemmikkoht kodus arvuti taga töö tegemiseks – vahepeal saab silmi puhata ja mõtteid koondada aknast välja vaadates, kus suure osa aastast askeldavad linnusöögimajas erinevad tiivulised. Teine lindude hulgas populaarne söögikoht on kohe vastasmaja akna küljes ja vaikselt käib võistlus, kes enda juurde rohkem väikeseid värvilisi linde meelitada suudab. On üsna loomulik, et selliseid vaatemänge pakkuva aknaga korteris pole televiisorit vaja.
Avatud ainult kahele
Kui muidu olid sisearhitektil väga vabad käed, siis vannitoa osas oli peremehel selge soov, et see peab olema piisavalt suur vanni mahutamiseks ning absoluutselt kõik seinad ja põrand peavad olema plaaditud. On hea, kui klient on piisavalt täiskasvanu, teadmaks oma harjumisi, ja piisavalt julge neist ka kõige veidramaid sisearhitektile avaldama – peremees naudib kodu koristamise juures kõige rohkem dušiga vannitoas seinte pesemist, mistõttu pidi olema võimalik uks kindlalt sulgeda ja seinu veejoaga pesta.
Kuna vannituba jäi privaatsemasse tsooni koos magamistoaga, oli väga loomulik pisikese nurga eraldamine külaliste tualeti jaoks. See oli teine koht, kus peremees sisustamisse sekkus, soovides kindlalt sinna eraldi valamut. Väikesesse ruumi tehti see sisearhitekti jooniste järgi Kiviprojektis. Ka suurem osa ülejäänud sisustusest on valmistanud Eesti disainerid ja ettevõtted. Enamiku on teinud Made by Guild, vaid diivani ja voodi otsingutel jõuti ikkagi lõpuks BoConcepti, mille Skandinaavia käekiri Eesti disainerite loominguga hästi sobib.
