Eesti disaini hitid

Kersti Pikk
Maris Orav
21.02.2018
4Roomi valgustid. | Atko Januson

Kohalik disain on oluline osa kultuurist. Kasvav huvi kodumaiste esemete vastu on toonud meie disainiskeenele mitmeid uusi kaubamärke, väikeettevõtteid ja üksiktooteid. Järgnevalt pakume Eesti juubeli eel vaatamiseks pisikese ülevaate meie saavutustest,  mis tõestab, et  Eesti disainil on nii elujõudu kui ka arenguvõimalusi.

 

4Roomi valgustid

Omaaegsest tuntud ettevõtest Estoplast välja kasvanud kohalik valgustitootja 4Room tegeleb pideva tootearendusega. Äsja täienes 4Roomi tooteperekond uue seeriaga Thin. Kui seni oli plafoonvalgustite paksus 15 cm, siis Thin on kahanenud kaheksa sentimeetrini.
Kerge tekstiilist valgusti on napi joonega, valikus on nii laeplafoon kui ka rippvalgusti ning erineva läbimõõduga mudelid. Kangaid on 60 eri värvitooni ja metallosad on saadaval kas musta või valgena. Leedribast valgusallikaid saab reguleerida.
 

Toku sussid. | Laura Nestor

Toku sussid

Toku on 2017. aasta kevadel turule jõudnud Eesti kingabränd, mis pakub mugavaid ja kvaliteetseid jalanõusid disainiteadlikule inimesele. Kõik mudelid valmivad Võrumaal OmaKinga vabrikus. Novembri keskel jõudsid müügile koostöös disainer Piibe Tompiga loodud lambavillased sussid.

Vildist disainsussidel on sarnaselt nende tänavakingadega pearõhk mugavusel ja kvaliteedil. Piibe Tompi sõnul on sussid inspireeritud kandja vajadustest ja põhjamaisest stiilist. Nende eripära on jalatalda toetavad sisetallad, tänu kannakõrgendusele ja võlvtoele on jalg mõnusalt ning kindlalt toetatud. Sussid on tehtud naturaalsest lambavillasest vildist, mis hoiab jalad soojana, samas laseb hingata ja väldib higistamist.

Disainer Piibe Tomp: “Hoolimata sellest, et paljudes kodudes on põrandaküte, on sussid endiselt populaarsed. Need tekitavad sooja ja koduse tunde. Esmapilgul seostubki suss pigem talve ja külmaga, kuid sama hästi sobivad need suvel terrassile, kontoritesse vahetusjalanõudeks ning isegi sisustuselemendiks oma lihtsa skandinaaviapärase disainiga.

Me väärtustame väga seda, et meie tootmine on Eestis. Tahame, et inimesed teaksid, kuidas nende sussid on valminud ja kust tuleb tooraine. On oluline, et säiliksid töökohad ja head oskused.

Mida kvaliteetsem on toode, seda pikem on selle eluiga. Meie eesmärk ongi suunata inimesi vähem tarbima ja mõtlema keskkonnasäästlikkusele.”

Toku on oma disaini, materjalide ja mugava unisex-stiiliga tõmmanud tähelepanu nii Eestis kui ka välismaal. Firma on osalenud moeetendustel nii Helsingis, Londonis kui ka Tallinnas ning võitnud Eesti Disainiauhindadel kaks auhinda. Jaanuaris oli OmaKing oma kollektsioonidega väljas Stockholmi sisustusmessil Formex.

 

Stankke riidestange. | Tootja

Stankke riidestange

Stankke riidestange on põhjamaise disainiga mugav ja vastupidav ese, millel on täispuidust konstruktsioon, tugev metalltoru, 360 kraadi pöörlevad ja fikseeritavad rattad. Stankke võlu seisneb jõuõla ja raskusjõu suunamisel ühte punkti. Tänu sellele on stange tugev ja stabiilne. Vaid nelja elemendi tõttu on seda mugav kokku panna, lahti võtta ja vajadusel transportida. Seejuures pole ühtegi pisidetaili, mis aja jooksul kaduma võiks minna. (Mõõdud: 1500 × 600 × 1500 mm)

Stankke on kavandanud ökodisainer Margus Siilik, kes väärtustab praktilist ja ajatut, kuid ennekõike keskkonnasäästlikku disaini. Disainer on ka kodumaise kaubamärgi Okka taga, mis valmistab männiokastest akustilisi paneele. Alates toorainest – metsatööstuse kõrvalsaadusest männiokkast – kuni tootmiseni korjatakse ja valmistatakse kõik Eestis. Männiokkaid nopivad Maarja küla noored, edasi valmib akustiline paneel käsitööna meistri käe all.

Hiis Designi mööbel. | Tootja

Hiis Designi mööbel

Kohalik väiketootja Hiis Design valmistab põhjamaiselt mõõduka joonega täispuidust mööblit. Kaubamärgi taga seisab Tõnis-Sander Maarits, kes on tudeerinud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist ning liikunud sealt edasi mööbli disainimise ja valmistamise juurde.
Oma teadmisi on mees täiendanud Austraalias Melbourne’is. Hiis Design sai alguse 2016. aasta kevadel, mil valmis esimene ja siiani kõige populaarsem toode – rätikuredel Peri. Praegu on valikus 15 toodet ja kolm lõikelauda. Asju toodetakse Tallinnas asuvas väikeses puidutöökojas, kuid tulevikus on plaanis tegevust laiendada nii kodu- kui ka välismaal. Lähiajal tullakse välja paari uue tootega ja kevadel on plaanis sortimenti laiendada koguni kümmekonna mudeliga.

Hiis Designi kliendid on inimesed, kes hindavad põhjamaist disaini, täispuitu ja kvaliteetset materjali ning mööbli kõrget kvaliteeti.

Hiis Designi mööbli edasimüüjad on Eesti Disaini Maja, Nordic Design Home ja Furgner. 

3D-prinditud savinõud. | Renee Altrov

3D-prinditud savinõud

Eesti Kunstiakadeemia ja restoran Ribe esitlesid äsja uut, 3D-prinditud savinõude seeriat, mille ilule annavad viimase lihvi anumatelt serveeritud kaunid toidud.

Esimesed katsed 3D-printimises tehti juba 1980ndatel, praeguseks on tehnoloogia leidnud kasutust arhitektuuris, militaartehnoloogias, meditsiinis, kunstis jm.

Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakond asus uue tehnoloogiana 3D-saviprintimist õpetama mõne aasta eest, mil koostöös inseneridega arendati välja unikaalsed printerid ja lisaseadmed. EKA keraamikaosakonna juhataja professor Urmas Puhkani sõnul sobib saviprintimine tulevikukeraamiku töökotta, see alandab oluliselt toote tiražeerimise hinda ja võimaldab väikestel töökodadel pakkuda konkurentsi suurtele rahvusvahelistele tööstustele. “Proovime mitte jääda kinni erinevate efektsete katsetuste võrku, vaid tuua tehnoloogia lähemale igapäevasele praktilisele kasutusele,” lisab Puhkan.

Lõppenud aastal teostusid tudengite katsetused restoranile Ribe loodud saviprinditud toidunõude kollektsioonina. Magistrandid tutvusid põhjalikult olemasolevate nõude, menüü ja sisekujundusega. Koos Ribe restorani peakoka Rado Mitroga (Slovakkia) räägiti disainieelistustest ja restoranis kasutatavatele esemetele esitatavatest nõuetest. Paralleelselt arendati edasi ka 3D-saviprintimise tehnoloogiat. Selle juures oli abiks Madis Kaasik ettevõttest Protoinvent, kes on kõigi projektis kasutatud printerite autor. Kolme kuu pikkust intensiivset koostööprojekti suunasid ja juhendasid EKA poolt Heikki Zoova, Ingrid Allik, Lauri Kilusk ja Urmas Puhkan. 3D-programmidega aitasid Samson Shafran (Iisrael) ja Agur Kruusing.

“Savist printimise tulemus on võrreldes teiste materjalidega märgatavalt “elusam”. Savi jätkab oma omaduste tõttu pärast digitaalsel viisil kuju saamist liikumist, mis annab esemele emotsionaalsuse ja elavuse,” selgitab Urmas Puhkam.

Praeguseks on tulemused laual ja nõusid saab näha restoranis Ribe, kui toitu serveeritakse.

Kateriin Rikkeni konjakiklaasid. | Terje Ugandi

Kateriin Rikkeni konjakiklaasid

Klaasikunstnik Kateriin Rikkeni loodud jonnipunni stiilis konjakiklaasid on elegantselt mängulised, pakkudes seltskonnas kelmikat kõneainet. Kuldleht klaasi põhjas toob esile konjaki värvitooni ja annab igale klaasile oma iseloomu. Klaasi on mugav peos hoida, soojendades jooki ja lastes konjakile omastel aroomidel levida. Laual olles tantsisklevad klaasid omas rütmis. Klaasid on müügil Okapi galeriis. facebook.com/OkapiGalerii

Kateriin Rikken on lõpetanud EKA klaasikunsti eriala, täiendanud end Rootsis Michael Ahlefeldt-Laurviqi stuudios ning õppinud klaasipuhumist Bornholmi saarel asuvas Taani Disainikoolis klaasi- ja keraamikakeskuses. Haridustee Eestis ja Taanis on andnud talle hea baasi nii kunstiliseks eneseväljenduseks kui ka väärtuslikud tehnilised oskused.

Rikkeni tööd kajastavad pidevaid uute nüansside otsinguid, viimaste tööde juures on oluline komponent ka leedvalgustite kasutamine, mis annab omakorda võimaluse mängida klaasi omadustega. Klaasikunstniku loometegevuses on tähtsal kohal ökodisain ja taaskasutus, tal on Tallinnas ka omanimeline klaasi-stuudio.

MSK Glassi klaasikunst. | Tootja

MSK Glass on kolme klaasikunstniku – Aleksandra Pavlenkova, Andra Jõgise ja Kristiina Oppi koostööna sündinud kaubamärk. Kunstnike koostöö algas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. Esimene, Stockholmi mööblimessi (2014) jaoks sündinud toode oli kannu ja joogiklaaside komplekt “Me sobime kokku”. Ühisest ettevõtmisest kasvas välja oma kaubamärk MSK Glass.

Kuna elatakse Eesti eri nurkades (Tallinn, Pärnu, Olustvere), toimub disainiprotsess tihti üle Skype’i. Esemete valmistamiseks saadakse kokku Olustvere klaasikojas, Eesti klaasipuhumise traditsiooni jätkates

puhutakse klaasi ise. Vormikeel on klaasanumatel skandinaavialikult lihtne, kuid värviga tuuakse põhjamaisesse interjööri rõõmu.

Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamiseks loodud vaasid “Eesti 100” on valminud erilises Veneetsiast pärit mosaiiktehnikas, mis on Eesti klaasidisainis haruldane.

Esemeid saab osta Okapi galeriist, Teele Disainipoest ja Tallinn Design House’ist.

Craftory nahatöökoda. | Tootja

Craftory nahatöökoda

2013. aastal asutatud Craftory nahatöökoda tegeleb usinalt tootearendusega ja toob kasutajate rõõmuks välja pidevalt uusi tooteid. Töökojas toimetab noor meeskond, kes disainib ja valmistab omanäolisi orgaaniliselt pargitud nahast portmoneesid, piskusid ja sekke, mille juures kohtuvad naha traditsiooniline ilu ja nüüdisaegne minimalistlik disain. Craftory pere noorimad liikmed on Model Tote ja Pisi Pisku: esimene on Craftory värskeim, pikisilmi oodatud ja aastaid kavandatud kollektsioonilisa, mis on disainitud liikuva inimese igapäevakaaslaseks. Kogu elu sellesse ei mahuta, küll aga eraldi sisesahtlisse kuni 13tollise sülearvuti.
Pisi Pisku 2.0 on armastatud kaarditasku värske välimusega uusversioon, muu hulgas kõige pisem ja õhem pereliige. Välimistesse vahedesse saab panna reljeefsete numbritega maksekaardid, sisse siledaid ja vähem tähtsaid. Craftory tootevaliku leiab Viru keskuse esimese korruse aatriumis asuvast välkpoest ja e-poest nahk.ee.

 

Raili Keivi portselan. | Terje Ugandi

Raili Keivi portselan

Raili Keiv on disainer, kelle lemmikmaterjal on portselan. Lauanõude valmistamisel huvitab naist ennekõike eksperimentaalne pool. Oma mängumaad laiendab ta pidevalt nii ideeliselt, vormiliselt kui ka erinevate materjalidega katsetades.

Rahvusvahelist tähelepanu pälvinud seeria “Betoon kohtub portselaniga” juurest on disainer liikunud puidu juurde. Maine ja hubane materjal võlub oma hüpnotiseeriva mustriga. Portselanist tasside dekoor ja toonid varieeruvad ning korduvad, andes võimaluse kokku panna eriilmelisi komplekte. Kollektsiooni esimesed pereliikmed on kohvitass ja vaasid. Kohvitasside seerias on põhirõhk kasutusmugavusel, esemeid on lihtne hooldada ja ka nõudepesumasinas pesta. Tasside serva paksus isoleerib nõu käes hoides kuumust. Kõik esemed valmivad keraamikakojas Eestis või Saksamaal.

Raili Keiv on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala ja omandanud samas koolis ka magistrikraadi tootedisainis.

 

Ra Suni diivan Noon. | Terje Ugandi

Ra Suni diivan Noon

Ra Sun on kodumaine pehmet mööblit tootev ettevõte, mis tegutseb alates aastast 2010. Peamiselt valmistatakse eritellimusel pehmet mööblit avalikesse ruumidesse: kohvikutesse, restoranidesse, büroodesse, aga ka kodudesse.
Viimastel aastatel on firma tootevalikusse lisandunud nii nende meistrite kui ka koostöös disaineritega loodud originaalmudeleid. Ra Suni eestvedaja Allan Prooso sõnul ollakse tugevalt “disainiusku”, mis tähendab, et uue mööblitüki loomine algab disainerist.

Nende värskeim mudel, diivan Noon on aus, naturaalne ja soe. Materjalidena on kasutatud naturaalset nahka, pardisulgedega täidetud patju ning lina- ja puuvillasegust kangast. Kõik kokku annab diivani, millelt püsti tõusmiseks on vaja väga head põhjust. Noon on saadaval kahe- või kolmekohalisena. Lisaks saab valida madalamate ja kõrgemate seljatoemoodulite vahel või leida sobiv lahendus neid omavahel kombineerides. Disain: Kristel Jakobson.

 

Sarnased artiklid