Kui mööbliettevõtte Warm North asutaja ja disainer Aap Piho hakkas koos ehtekunstnikust elukaaslase Merlin Meremaaga ühist kodu otsima, ei kaheldud hetkekski, et restaureeritakse korter Uue Maailma asumis asuvas perekonnale kuuluvas majas. Puidust kahekorruselise kümne korteriga elamu ehitas Aabi vanavanaisa 1907. aastal enda suure pere ja töötajate tarbeks, Uues Maailmas kuulusid talle nimelt meierei ja pagariäri. Nõukogude ajal maja natsionaliseeriti ja perekonna kätte jõudis see tagasi 1990ndate algul üsna armetus seisukorras: katus oli sisse vajunud, mitme korteri seinad ja vahepõrandad lõhutud, aknad katki ja põrandad olematud. Majale tehti kiiresti hädapärane remont, vahetati katus ja aknad ning ehitati üles vahelaed ja seinad.
Kolmest korterist üks
Aap asus kolmest eraldi korterist oma kodu looma kolme aasta eest. Kuna korterid olid väikesed ja vähese valgusega, planeeriti ruumid avatud ning voolavad. Et võimalikult palju valgust tubadesse viia, kulgeb korter mööda välisaknaid. Ruumide vahele vaheseintesse raiuti suured avad, millest moodustub anfilaad, nii et kogu korter on elutoast magamistoani avatud ja valgusküllane. Planeering paigas, asuti maja ajalugu ja konteksti arvestades korterit viimistlema. «Kui algul oli meil soov katta põrand kalasabaparketiga, siis hoone kodanlikku ja tagasihoidlikku arhitektuuri arvestades tundus see veidi kohatu ning liigse stilistilise pretensioonina,» kommenteeris Aap. Põrandad kaeti naturaalse heleda tammelauaga ja ajastutruult taastati ka hele puitlagi. Ajalooga maja loob küll omad piirangud ja kõike, mida võib-olla tahaks, ei mallata teha, aga tihti aitavadki kitsendused loovate lahendusteni jõuda.
Minimaalselt kujundust
Korteri kujunduse printsiip oli iseenesest väga lihtne: ühtlaselt valgeks võõbatud seinad ja lagi moodustavad neutraalse ning helge fooni värvikatele peategelastele: mööblile, kunstile ja taimedele. Sisearhitekti ja disaineri taustaga peremees rakendas korterit kujundades oma professionaalseid oskusi tegelikult minimaalselt ja lasi protsessil loomulikul teel kulgeda. «Me ei tahtnud korterit üle disainida, pigem kujunes kõik iseenesest. Kindlasti pole korter veel lõplikult valmis, ega vist saagi kunagi,» selgitas ta. Mitmed esemed ja mööblitükid on veel puudu ning leiavad õige koha kodus just siis, kui selleks on õige aeg. Hulk vana mööblit ootab oma aega ja restaureerimist ka pööningul.
Mööbel siit ja sealt
Loomulikult ei puudu interjöörist ka Warm Northi enda toodang, aga üllataval kombel leiab siit vaid paar abilauda ja puidust söögilaua, mis oli selle täispuidust laua esimene prototüüp. Erinevatest ajastutest ja eri stiili toolid laua ümber moodustavad põneva ja eklektilise kollektsiooni. Philippe Starck ja Jasper Morrison seisavad uhkelt kõrvuti sajandialgusest pärit nikerdustega tooli ja nahast põhjaga režissööritoolidega. Söögilauda valgustab 1960ndate Taani firma Form Light valgusti, mis meenutab Louis Poulseni klassikat PH5, kuid sümpatiseeris pererahvale oma lihtsama ja ümarama vormiga enam. Olukord laua ümber iseloomustab ilmekalt ka ülejäänud korteri mööblivalikut – muretu kergusega on kokku miksitud eri ajastute ja stiiliga mööblitükke – nii nüüdisaegset disainiklassikat kui ka antiiki. Köögi- ja vannitoamööbel ning raamaturiiulid tehti korterisse spetsiaalselt disaineri jooniste järgi.
Kunstisõbrad
Kunsti keskel üles kasvanuna oskab pererahvas kunsti hinnata ja ka talente ära tunda. Kodu seinad on kunstist lookas ja eesmärk on tulevikus kõik valged seinad sellega täita. Siit leiab nii kunstiklassikat – Juss Piho, Urmas Viigi, Alari Kivilo –, pererahva enda koolitöid kui ka selliste noorte graafikute nagu Krõõt Kukkur töid ning graafikat ja fotosid, mis on soetatud antiigiäridest, vanakraamipoodidest ning noore kunsti oksjonitelt. Samuti tundub korteri valgusküllast ja helget atmosfääri nautivat rohelised taimed, mis siin väga lopsakalt kasvavad ja kodust meeleolu rõhutavad.
Kui selles hubases kodus millestki puudust tuntakse, siis väikesest kabinetist või lisaruumist, kus saaks rahus tööd teha. «Kodu on kujunenud nii mõnusaks paigaks, et üha rohkem hommikuid venib töö seltsis pikemaks ja kontorisse tihti enne lõunat ei jõuagi,» rääkis Aap. Õnneks on alati võimalus ka pööningu suunas laieneda. Aga eks seda näitab aeg.
