Tallinna äärelinna vaiksel kõrvaltänaval on maja-rivis vaheldumisi kuuekümnendatel ehitatud viilkatusega eramud ja modernsed majad – hinnatud piirkonda tühja krundi leidmine on võimatu ja ka see kodu kerkis ühe väiksemat sorti elu ära elanud maja asemele.
Keskpäevapäike täidab avatud planeeringuga esimese korruse elutoa osa valguslaikudega ning paneb tammepuidust põranda ja söögilaua elama. Kõige kutsuvamalt mõjub selles puhkusemeeleolu tekitavas valgusmängus just köögi ja elutoa osa vahele jääv söögilaud – pole kahtlustki, et seal päikesepaistes ongi kodu süda.
Maja stiili, suuruse, korruste ja tubade arvu osas olid peremehel selged soovid, nii et projekteerima ja ehitama hakati vaid arhitektuuribürooga koostöös. Annika Lille poole pöördumise ajaks oli üldine ruumiplaneering küll paigas, kuid muudatusi ruumi praktilisemaks muutmise eesmärgil tuli siiski teha. Kuna maja arvestas algusest peale pere vajadustega, jäi planeering üldjoontes paika. Suurima muutusena kasvatas sisearhitekt oluliselt mahukamaks esimese korruse keskel asuvat teenindusplokki, mis toimib nii üleriiete garderoobi kui ka ruumijagajana esiku ja elutoa vahel. Sanitaartehnilised torud sai esimese korruse ploki sisse peidetud nii, et seejärel oli võimalik teisel korrusel sobivaid muudatusi teha. Osa torusid on peidetud puitsõrestikuga kaetud seinalahenduse sisse, lisaks tekkis lae alla vajalik panipaiga-kapimaht söögilauapoolses osas.
Hall betoon ja vaarikaroosa
Muutuseid tuli teha ka esteetilistel kaalutlustel. Esialgu oli arhitekt elutoa ja köögi osasse joonistanud kandvad talad, kuid peremees oli veendunud, et neid talasid ta endale koju mitte mingil juhul ei taha, ning ette tuli võtta päris kulukas vahelae ümberprojekteerimine. Koostöös sisearhitektiga tekkis idee sileda eheda betoonvahelae eksponeerimiseks. Pealegi, kui ühe laega on nii palju tööd tehtud ja selle alla hulk raha pandud, tuleks seda ka näidata. Puhas, pisut industriaalse olemusega betoon lihtsalt nõudis tasakaaluks haakuvaid pehmemaid nüansse: üldist heledat taustatooni, naturaalset puitu ja looduskivi meenutavat plaati. Ruumikujundamisel otsustas sisearhitekt kasutada halli betooniga haakuvaid musti tehnilisi valgusteid ja pistikupesi. Huvitavat nüansirikkust sai lisatud modernsete-rustikaalsete nöörist valgustitega. Ruumi keskel paiknev garderoobimoodul kaeti šiki musta laudisega. Ka pehme pastelne roosakas toon on jahedale hallile ja salapärasele mustale hea partner.
Puhkamiseks loodud
Kuna maja projekteerimisel oli juba lähteülesanne ehitada see võimalikult energiasäästlik, valiti maaküte ja majas sees radiaatorite asemel põrandaküte. See jättis akna- ja seinapinnad maast laeni vabaks ning ruumist puhtama, minimalistlikuma mulje.
Pehmust toovad tekstiilid ja nende sumedad toonid. ID Kangast leitud laia triibuga külgkardinad viivad mõtted kuurortlinnade randade päikesevarjudele ja muretule puhkusele. See osa kodust ongi kõige selgemalt lihtsalt puhkamiseks loodud, olgu siis televiisorist filme vaadates või kaminatule paistel.
Isegi kamin jätab esmapilgul mulje, nagu poleks ka selle valmistamisel kasutatud kive ega plaate – tegemist on siiski vaid visuaalselt pappi meenutavate keraamiliste plaatidega.
Kui maja esimesele korrusele jäävad ka külalistele avatud ruumid – kahtlemata unistavad kõik sõbrad kutsest sauna, kust saab otse õhtupäikesesse ja õuemurule astuda –, siis teisele korrusele mahutati nii peamagamistuba eraldi garderoobi ja vannitoaga kui ka lastetoad ja vannituba. Trepihall täidab väikese raamatukogu rolli.
Asümmeetrilised jooned ja vormid
Muidu väga põhjamaiselt korralikku majja toovad mängulisust tapeedi justkui käsitsi maalitud asümmeetrilised vormid ja kujundusega haakuvad kapid-riiulid. Kogu mööbel on valmistatud sisearhitekti jooniste järgi eritellimusel, erandiks vaid esimese korruse söögilaud ja toolid ning pehme mööbel.
Lastetoad on lahendatud sarnases võtmes, olles samas ikkagi isikupäraselt erinevate detailidega. Mõlemasse tuppa jäi piisavalt ruumi nii mängimiseks, õppimiseks kui ka magamiseks.
Suur magamistuba on niigi vaikse tänava ääres seisva maja kõige vaiksemas osas. Tumedad päevakardinad loovad ka keset päeva rahuliku ja sumeda meeleolu. Magamistoa ühe seina taha jääb garderoob, eraldi sissepääs on siit ka privaatsesse vannituppa, kuhu lapsed ei satu.
Efektne tapeedimuster mahedamas tonaalsuses kordub magamistoa seintel, liites maja kaks väga erineva funktsiooniga korrust visuaalselt üheks tervikuks.
