Selgelt reglementeeritud ehitustingimustega piirkonnas polnud arhitektidel raske leida pidepunkti, millele oma arhitektuurne visioon püstitada. Maja sai puhta kastja vormiga ja selgepiiriline. Tänava poole jääb kahes värvitoonis viimistlusega fassaadi suletum pool, suured aknapinnad ja terrass avanevad maja tagaküljele avarasse aeda. «Meie ülesanne oli detailplaneeringust lähtuvate arhitektuursete ettekirjutuste ja tavaehituse raamidesse jäädes jõuda parima lahenduseni. Teha võimalikult hõlpsate vahendite ja lihtsate printsiipide toel nii funktsionaalsust, mugavust kui ka silmailu pakkuv eramu,» avab Ville Lausmäe projekti tagamaid.
«Valgest kastist saab teha päris erinevaid asju,» täiendab Peeter Klaas. «Kuupidest moodustuva pusle asemel oli seekord eesmärk võimalikult klaar ja konkreetne maht, mis omaks samal ajal teatavat vaheldusrikkust.» Selgemahulisse fassaadi toovad variatsioone tumedatest fassaadiplaatidest komponeeritud tahveldus ja peasissepääsu raamiv konkreetse joonega portaal. Kirsiks tordil on väärikalt glamuurne, vaskse helgiga metalluks. «Peasissepääs peab olema natuke esinduslikum ja soliidselt markeeritud,» selgitab Klaas. «Maja välisosa on mõnes mõttes sissejuhatus interjööri. Näiteks seesama fassaaditahvelduse idee kandub väljast sisse ja jookseb interjööris puiduses esitluses igalt poolt läbi.»
Ruumiline selgus
Arhitektuurne vaoshoitus vihjab juba eos interjööri ruumilisele selgusele. Täpsem oleks siinkohal ilmselt öelda, et maja on projekteeritud seestpoolt väljapoole. Kogu eramu struktuur – eksterjöör ja interjöör – on ühtne ja terviklikult seotud. Ruumiprogramm on loogiline ja arusaadav: maja süda on avar trepihall, kust kaudu liigutakse avatud kööki ja elutuppa ning teisele korrusele. Ülakorrusel paiknevad kolm magamistuba ja vannitoad. Teise korruse avatud trepihalli on sisse seatud mõnus istumise ja televiisori vaatamise paik – see on perenaise sõnul kujunenud tema lemmikkohaks, kuhu aeg-ajalt argitoimetustest eralduda, kus on mõnus käsitööga tegeleda või lihtsalt aknast paistvat merevaadet imetleda.Esimesele korrusele jäävad veel saun ja ruumikas basseiniala.
«Kuna ruumiskeem on rõhutatult lihtne, on oluline, et ruumid mõjuksid avaralt ja suurelt,» jagab Lausmäe sisearhitektuuri lihtsaid tõdesid. «Interjööri projekteerides eemaldusime nõukogude ajal kinnistunud tüüpmastaapidest, kus laed on 2,5 ja uksed 2,1 meetrit kõrged,» lisab Klaas. «Siin majas on lagede kõrgus läbivalt üle kolme meetri ja uksedki on tavapärasest kõrgemad. Kusjuures, tihti pole vajagi, et uks oleks laeni, piisab sellest, kui sa ei näe, et uks pole laeni. Tuleb luua visuaalne efekt ja ruum mõjub kohe auväärsemalt.»
Rikkalik puittahveldus
Ka tubadevaheline ala pole kuulutatud sekundaarseks ega mõeldud alandlikuks kulgemiseks. Puhtalt avatud konsool-trepi ja rikkaliku puittahveldusega esikuhall on elegantne ning esinduslik. Tume tahveldus joonistab esimesel korrusel välja ühe keskse mahu – pelgalt dekoreeriva funktsiooni asemel on sellest saanud sisearhitektuurse ülesehituse osa. «Oleme sisearhitektuuribüroo, kes pole kunagi osanud tapeete või muud dekoori valida,» muigavad sisearhitektid. «Meil on büroona alati rohkem tehnilist huvi olnud kui võib-olla ühes keskmises kujundusbüroos. Ennekõike peab ruumis välja paistma arhitektuurne loogika. Selles mõttes oli nii rikkaliku tahvelduse kasutus ka meie jaoks julge otsus.»
Eheda puidu soojust on eluruumides ohtralt. Puitpaneelid kulgevad esikust läbi köögi elutuppa, kus tahveldusse lõikub suure kauni mahuna musta ja valge looduskiviga viimistletud kamin. Väärika puidu ja musta kivi kõrval mõjub ilusa kontrastina hele põrand. Kõik materjalid kõlavad kokku ja loovad tasakaalu. «Materjalide valikul üritame alati tellijat tunnetada. Sisearhitekti töö on pisut ka imagoloogi töö, see on pidev tasakaalu otsimine lahenduste vahel, mis oleks ühelt poolt omanike nägu ning teisalt ei läheks vastuollu arhitektuuriga,» räägivad arhitektid. Materjalivalikut toetab ka korralik ja funktsionaalne valguslahendus, mis arvestab elu erinevate situatsioonide ja ruumis toimuvate tegevustega. «Valgus oma mitmes kihis üritab väljendada selle interjööri erinevaid tahke ja meeleolusid,» võtab Peeter Klaas valgustuse teema kokku. Lihtsad printsiibid, kas pole!
