Esimese eramu kavandas sisearhitekt Tarmo Piirmets Merirahusse rohkem kui kümmekond aastat tagasi. Aja jooksul järgnes sellele teisigi projekte samas paigas, mis õpetasid arhitekti piirkonda hästi tundma ja tunnetama. Hiljuti valminud eramu järgib nii oma vormilt kui ka mahult piirkonna ehitustraditsioone, mõjudes seejuures üllatavalt võluvalt ja värskelt. Heleda-tumeda kooslus on vormitud konkreetseks ristkülikukujuliseks tahukaks. Ometi on ehitis palju enamat kui lihtne valge kast: fassaade liigendavad tagasiasted, sisselõiked ja vertikaalse metallžalusii kord tihedamaks, kord hõredamaks muutuv rütm.
Ratsionaalne ristkülik
Hoone paikneb krundi servas, jättes eeskujulikult ruumi hoovialale ja valgusele. «Lähtuvalt kehtivast detailplaneeringust on kruntidel kindel täisehituse protsent ja selles kontekstis on ristkülik kõige otstarbekam vorm,» märgib Piirmets. «Antud maja puhul jäi selle ratsionaalset ruumiprogrammi arvestades ruumi ülegi ja teisele korrusele õnnestus tekitada n-ö hõredamad alad terrasside näol.» Hoone selgemahulisust lõhkumata kulgevad varjestatud terrassid peaaegu kogu teise korruse frondis. Maja krundile asetades tuli arvesse võtta sedagi, et meri ja vaated jäävad põhjaküljele ja päikesevalgus teisele poole. «Samas tahaks ju kõike! Vaateid, merd ja päikest!» nendib sisearhitekt. «Merirahu seab erilise paigana omad ootused.» Terrass ja suurimad aknapinnad, mis toovad eluruumidesse keskpäevase päikese, kavandati lõunaküljele. Seejuures on avatus ja valgus osavalt kontrollitud: liigse päikese võtavad kinni lõunafassaadi katvad vertikaalsed žalusiid.
Loomulikult kujunenud ruumistruktuur
Eramu interjöör on rahulik, paindlik ja mõnusalt inimmõõtmeline. Ruumiprogramm arvestab nii valguse liikumise kui ka elanike ruumikasutuse ja harjumustega. Tubade loogiline asetus ning avatuse ja suletuse vahekord loovad avarust rõhutava sümpaatse terviku. Esmapilgul napp ja tagasihoidlik interjöör üllatab ringi liikudes paljude nüanssidega. Seinu katavad kõrged puitpaneelid, mis on kord dekoratiivses, kord praktilises rollis. Hetkega pole lihtne tabada, millised neist peidavad enda taga kappe ja millised juhatavad hoopis järgmisesse ruumi. Visuaalset «peitusemängu» jätkavad ka suured peegelpinnad, mis tekitavad toredaid vaateid ja toonitavad ruumikust.
Kuidas põhiplaan paika loksus või konkreetsed lahendused sündisid, oli sisearhitekti sõnul üsna intuitiivne protsess, ühel hetkel tuli peas olnud visioon lihtsalt paberile joonistada. «Olen oma töös märganud, et kujutlustes täiuslik visioon pole paberile kantuna kaugeltki enam nii täiuslik, kuid kogemuste kasvades tekib oskus muuta abstraktsioon ja valmis tulemus üsna sarnaseks,» selgitab sisearhitekt. «Alati ei saa loomeprotsessi ratsionaalselt ära seletada või põhjendada. Otsused ja valikud sünnivad loogilistes seostes. Kodu pole koht, kus liigselt eksperimenteerida.» Viimase väitega nõustuvad ka omanikud, kes teadsid oma vajadusi ja soove väga täpselt. Iga nüanss alates ruumide paigutusest kuni köögisahtlite laiuseni mõeldi enne põhjalikult läbi. «Me ei osanud isegi ette kujutada, kui paljudele pisiasjadele tuleb maja ehitades mõelda ning kui palju peensusi on vaja otsustada,» meenutavad omanikud aasta jagu kestnud ehitust. Kogu projekti tegi siiski palju sujuvamaks kõigi osapoolte vahel suurepäraselt laabunud koostöö. Tänusõnu ehitaja (Lahever Ehitus OÜ) suunal jagub kõigil.
Minimalistlikud materjalid
Esimest korrust iseloomustab selgus ja planeeringu avatus. Ruumikast esikust, mille keskel paikneb tualetti sisaldav puidust kuubik, avanevad suunad nii elutuppa, kööki kui ka saunaruumidesse. Elutoast tõuseb teisele korrusele kauni metallpiirdega õhuline konsooltrepp. Teisele korrusele on kavandatud magamistoad koos vannitubadega ja kabinet. Kõrge avatud aatriumiga elutoa tagumisse otsa jääb köögi- ja söögitoatsoon. Elu- ja söögitoa jagunemist tähistab kahepoolne kamin, mis on ühtlasi osa maja arhitektuurist ja konstruktsioonist. Sellele viitab ka kamina ehe betoonviimistlus.
Kõik interjööris kasutatud materjalid haakuvad orgaaniliselt maja olemusega. «Olen oma tellijatele selles mõttes halb koostööpartner, et ei oska moodboard’iga tööd teha, tegelen pigem funktsionaalse poolega,» räägib sisearhitekt. «Kui ruum on juba reaalselt olemas, selle proportsioonid ja mahud paigas, saab selgeks, milline viimistlus sinna peaks tulema. Materjalid tulevad ruumile justkui iseenesest järele, üks tingib teise.» Valged seinapinnad, naturaalne tammepuit ja killuke ehedat betooni – selline minimalistlik materjalikäsitlus sobis ka pererahvale, kes hindavad sisekujunduses trikitamise asemel vaoshoitust ja funktsionaalsust. On selge, et visioonid ja arusaamad on kõigi majaprojektis osalenute vahel hästi klappinud. Tarmo Piirmets ütleb kokkuvõtteks tuntud Hollandi arhitekti Vincent Van Duyseni sõnadega, et arhitekt peab suutma tekitada elevust kõigis – alates tellijast kuni ehitaja ja vannitoaplaatijani. Siis sünnib suure-pärane tulemus.
