Sihvakate mändidega piiratud krundile Lahemaa rahvuspargis ehitati 1970. aastal arhitekt Raine Karbi projekti järgi lamekatusega modernne suvemaja. Nõukogude ajal polnud krunt veel osa Lahemaa rahvuspargist ja suuremõõtmelise suvila ehitamine sai võimalikuks vaid elumaja nime all. Majas on ruutmeetreid 80, ehkki tolleaegsed ehitusnormid nägid ette, et suvilas võis pinda olla vaid 20 ruutmeetrit.
Suvekodu tellis doktor Evald Küüra, kes ise elab Tallinnas, kuid oli omal ajal ümbruskonnas lugupeetud mees ja armastatud arst. Tema visiidid olid oodatud igasse kodusse selles külas. Suvekodu sisustas tema kallis kaasa Ivi Küüra, kes on nüüdseks meie seast lahkunud. Perenaine oli hea maitsega ja väga suur sisustushuviline. 1970ndate alguses nägi ta sisekujundusmaterjali moeajakirjades Burda ja Praline. Vanaprouast perekonnatuttav, kes sai pakke Lääne-Saksamaalt, kinkis need ajakirjad Ivile. Suvekodus on säilinud 1962. aastal Ida-Berliinis välja antud sisustusraamat «Meine Wohnung», millest perenaine kujundusideid ammutas. Teoses kajastatud mööbel ja tol ajal moodsad sisustusvõtted mõjuvad veel praegugi nüüdisaegselt ja inspireerivalt.
Erkpunane värv ja nostalgia
Eriti dekoratiivselt mõjub erksa punase värvi kasutamine interjööris. Perenaine Ivi oli punasesse värvi kiindunud ja kasutas seda ohtralt ka suvemaja sisustades. Elutoa laud ja toolid on erkpunased. Köögis, mida on samuti hoitud muutumatul kujul, leiab tollele ajale iseloomulikke punased valgete mummudega lauanõud ja valged punaste mummudega kardinad, mis mõjuvad armsalt ja nostalgiliselt. Köögi seinal on alles retseptide väljalõiked tollastest välismaa-ajakirjadest.
Kogu maja valgustus ja valgustid on pärit 1970ndatest, peamiselt Estoplastist. Tuttavaid valgusteid näeb elutoa laes ja põrandal. Magamistoa seinal ripub Malle Leisi serigraafia aastast 1996; magamistubade aknakatted on tekstiilikunstnik Galina Leškina kavandatud ja tellitud Arsist 1969. aastal. Maja praegune perenaine on tütar Eve, kes veetis siin Eru lahe ääres kõik oma lapsepõlvesuved. Temagi on emalt pärinud sisustus- ja disainipisiku, naise mõlemad tütred on disaini- ja kunstiharidusega.
Lakitud männilaud ja punane tellis
Arhitekt Raine Karp projekteeris suvemaja, arvestades krundi eripära. Hoone kõige imposantsem vaade avaneb männituka poole ja on möödujate pilkude eest varjatud. Majal on kaks mõnusat terrassi – maja ees ja taga. Suvemaja teeb eriliseks läbi maja tekkiv valguskoridor ja elutoas laest põrandani avanevad aknad, mis on suunatud männimetsa poole.
Hoone ehitasid kahe aastaga kohalikud mehed Nurga Aadu ja Vaikla Ruudi. Nad olid tõelised vana kooli ehitajad, kes tegid tööd südame ja suure pühendumusega. Suvemaja kõik põrandad, seinad ja laed on vooderdatud kitsa naturaalse männilauaga, mis on tollele ajale iseloomulikult lakitud. Neutraalsel foonil tulevad hästi esile punane mööbel ja kirjud tekstiilid. Osa mööblit magamistubades on pärit veelgi varasemast ajast kui 1970ndad – need on Eve vanaema omad.
Maja ainus küttekeha on kööki projekteeritud puupliit, mis on ühendatud soojamüüriga. Elutoas on veel suur punastest tellistest kamin, millel on kaks kütteava: üks toas, teine maja taga terrassil. Kaminasse on sisse ehitatud suitsuahi, kus pere armastab valmistada suitsulesta. Kuna omaaegset sisustust pole aastate jooksul üldse muudetud, on kõik tekstiilid säilinud suvila algusaegadest. Perenaine Eve ütleb, et suvekodu on nende jaoks nagu aja-kapsel ja on ime, et midagi pole pikkade aastate jooksul ära lagunenud. Pererahvas armastab seda paika väga ja soovib kohta hoida ehedal kujul. Ainuke nüüdisaegne täiendus elamises on elektriboiler. Suvemaja teeb eriliseks ka see, et siin puudub televiisor. Seal veedetakse aega raamatuid lugedes ja loodust nautides.
