Peale traditsiooniliste ubade-herneste on vastlapäeval eriti tervislik süüa läätsetoite ning teha vastlakuklid mitte vahukoore, vaid näiteks toorjuustu ja marjadega.
Vastlapäeval süüakse vana kombe kohaselt seitse korda päevas.
Annely pakub “Vilde tee” kooki. Ta on väsinud, ent reibas, olles äsja käima tõmmanud järjekordse suurejoonelise teleprojekti. TV3 maskoti tiitliga juba harjunud särav noor daam avaldab meile oma ärksuse lihtsad valemid.
Annely räägib väga palju.
Kui hambaarst esitab küsimuse “Ega te hambaid krigista?”, tasub vastamiseks aega võtta. Võib juhtuda, et teete seda endale märkamatult või hoopis öösel unenägudes seiklemise ajal.
Humal rahustab, parandab ainevahetust, alandab vererõhku, leevendab liigesevalu ning on ravitoeks veel mitme haiguse korral.
Möödunud sajandi alguses oli Eestis pea igal talul oma tapu- ehk humalaaed, kus kasvas õllehumal.
Juuninumbris ilmunud intervjuust Pelgulinna Sünnitusmaja günekoloogiaosakonna juhataja Külli Idlaga saime teada, et kohupiimataolist voolust tekitav tupeseen on kõige levinum kaebus, millega naised pöörduvad günekoloogi poole.
Juulikuus on aeg võtta korv kätte ja minna metsa mustikale. Need marjad teevad küll suu mustaks, kuid muudavad mälu paremaks, nägemise teravamaks ja veresooned tugevamaks.
Meie metsadest leiab kahte liiki mustikat: harilikku mustikat ja sinikat.
Kui hommikul tööle või muidu välja lähed ja õhtul kodus tunned, et jalatsid on justkui number väiksemaks jäänud, annab see märku, et jalgade vereringe on häiritud – see soodustabki veenilaiendite teket.
Mida nende ärahoidmiseks ja leevenduseks teha, annab