Arhitekt Allan Pilter sai ülesande planeerida noorele perele kodu ruumidesse, kus varem asusid neli analoogset kontoripinda. Peretuttavatest disainiteadlikud tellijad olid kursis arhitekti käekirja ja varasemate töödega ning seetõttu sujus koostöö ladusalt. Kortermaja asub Tallinna kesklinnas Asula tänaval, mis ehitati välja sõjajärgsel perioodil, 1947.–1950. aastatel esimese venelaste kavandatud arhitektuuriansamblina Tallinnas. Kahekorruselised elamud ja ühiselamud moodustavad Tallinna kontekstis pretsedenditu hoonestusühtsuse. Majad pole dekooriga üle kuhjatud, kuid paistavad silma tollele ajale omaste elementidega, nagu frontooniga rõhutatud keskosa, ümarkaarselt lõppevad lodžad ja nišid. Interjööris kajastub tavapärasest suurejoonelisem lähenemine kolme meetri kõrgustes lagedes.
Esimesel korrusel olevad kontoriruumid paiknesid kahel pool keskset koridori, kuhu pääses hoovist omaette sissepääsu kaudu. Varasemast planeeringust jäigi alles keskne telg, mis jaotab korteri põhja-lõuna suunas kaheks. Kui varem liikus hoonesse siseneja kitsasse koridori, siis uue planeeringuga anti koridorile avarust juurde. Seda eelkõige magamistubade arvelt ja elutoapoolses osas seinte eemaldamisega. Tube ja ruumitsoone markeerivad põrandapindade erinevad kõrgused. Elutoa ja köögi põranda tõstmine õigustab end igati – madalamal paiknevad aknad lasevad loomulikul valgusel ruumi pääseda, muutes kodu meeleolu hubasemaks.
Loe edasi ajakirja Diivan detsembrinumbrist!
