Veel üsna hiljuti tundus, et paljudel meeles püsivaid nõukogude aja menukaid suvituspaiku – Võsu, Elvat, Lohusalu, Laulasmaad, Narva-Jõesuud, Vääna-Jõesuud, Valgerannat saadab mitte eriti kestlik kahanemine ning osaline teisenemine hõredavõitu püsiasustusega paikadeks. Kohati on nii läinudki, ent õnneks mitte kõikjal. Võsu kohta võib öelda, et see on suisa moodi tulnud. Peesitamisele ja ujumisele lisaks saab jalutada, seeni ja marju korjata, üpris vuntsitud majade vahel ning parkmetsas uidata, pakutakse süüa, peavarju ning pidusid. «See on ikka väga ilus koht ja sündmusruum, kus on suvel päris palju rahvast ja melu. Mõneti on Võsu nagu Haapsalu – ühel hetkel rahvast pungil, talvist aega iseloomustab aga vaikelu, mis on vaat et võluvamgi!» mõtiskleb hiljuti Võsule vahva suvila projekteerinud arhitekt Joel Kopli (KUU) aleviku fenomeni.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 3.99€ kuus
