Silma alt ära
Tiina Kolk
17.04.2019
Liugustega kapisüsteem on vaid 51 cm sügav. Newport. BoConcept. | Tootja

Panipaigad on igas kodus olulised asjade – rõivaste, jalatsite, kottide, kohvrite, spordivahendite, majapidamismasinate jms hoiustamiseks ning seega ka argielu korraldamiseks. Suuremas kodus võiks panipaiku olla lausa mitu: üks eraldi ruum näiteks hooajaliselt (mitte)kasutatavate või haruharva tarvitatavate esemete, riiete jms jaoks, teised hoiukohad aga võiks kujundada vastavalt vajadusele.

Eraldi ruum panipaigaks

«Magamistoa lähedusse planeeritav garderoob lihtsustab kodus korra loomist oluliselt. Ideaalvariandina oleks seal peale hoiustamise ka mugav riietuda. Suurema ruumi puhul on oluline osa loomulikul valgusel, aknal ja/või ventilatsioonil. Avaramas ruumis tasub osa (moodul)kappe valmistada ustega, et nende taha paigutada pidulikud, harvem kantavad rõivad,» soovitab sisearhitekt Ivi Piho ja ­lisab, et kõige sagedamini eraldatakse selline garde­roob magamistoast lükandustega.

Väga mugav on eriotstarbelisi asju mahutada eraldi asuvasse paraja suurusega hoiuruumiks kohandatud tuppa, kuhu võib näiteks sisse ehitada garderoobi(kapi) harva või mitte hooajal kasutatavate üle- ja spordi­rõivaste ning jalatsite jaoks, kavandada õmblus- ja triikimisnurga rõivaste kohendamiseks. Selles toas on vajalikud riiulid, sahtlid, mitmesugused mahutid sporditarvete, jõude seisvate sisustusaksessuaaride jm ­ladustamiseks. Asju paigutades tuleb jälgida, et need oleksid kättesaadavad. Kõrgel asetsevatele ülemistele riiulitele ja kappidesse esemete panemiseks ning sealt võtmiseks on vaja redelit. Samuti tuleb läbi mõelda ruumi valgustus, et ladustatu oleks nähtav ja kergesti leitav.
 

Sisseehitatud panipaigad

Kõige levinumad on esikusse, kööki, magamis­tuppa jm tehtud seinakapid. Eriti praktilised on tagasihoidliku disainiga ja seinaga sobivas toonis maast laeni ulatuvad seinakapid, mis pakuvad ­lisa­hoiuruumi ja jätavad samas kompaktse mulje.

Sisearhitekti sõnul peaks arvestama nii pikkade kui ka lühikeste rõivaste paigutamisega ja selle tarbeks jagada riputatavate riiete osa tsoonideks. Standardpikkusi arvestatakse vastavalt riputuspuu kõrgusega 180 ja 90 cm. Mõistagi peaks garderoobi planeerima parajalt riiuleid ja sahtleid.

Eraldi majapidamisruumi puudumisel on kohane esikukappi kavandada üks tsoon ­koduhoiu arsenalile ehk tolmuimejale, ­mopile jms. Kui sisseehitatud kapis on rohkesti ruumi, siis ühe ukse taha saaks peita spordivarustuse (kepikõnnid, rulluisud, rula jms).

«Sisseehitatavate kappide puhul on tähtis, et kappide riiulite ja sahtlite suurus vastaks sinna paigutatavate asjade mõõtmetele ning raskusele,» mainib Ivi Piho.

Kasutamata trepialused sobivad suure­päraselt panipaikadeks, samuti saab trepiastmete sisse luua väikesed hoiukohad. Kõrgete lagedega magamistubades võib voodialust põrandat tõsta ja sinna panipaiga ehitada. Samasugust lahendust võib kaaluda ka kabinetis töölaua alla. Sisseehitatud panipaikade loomisel tuleb lasta fantaasial vabalt lennata.

«Kui korter või maja on alles planeerimisjärgus, oleks otstarbekas sisseehitatavad kapid planeerida niššidesse, kus uksed jäävad seinaga ühele joonele, oluline on arvestada ka panipaikade sügavusega – kas need jäävad lükand- või käänduste taha. Kui ruumi on vähem, on tavaline kapiuks heaks lahenduseks, jättes alles lükanduste ­kinnitus­siinidele vajamineva ruumi sügavuseks, mis on tavaliselt 10 cm. Hingedel käändust on ka lihtsam avada ja sulgeda. Kõik sõltub aga ruumi suurusest ja eripärast,» kommenteerib sisearhitekt.
 

Materjalide kooskõla

Kaunima üldmulje nimel peaks sisseehitatav mööbel jääma tagaplaanile. Kapiuksed võiksid olla seinaga samal tasapinnal ja värvitud kooskõlas muu sisustusega või valmistatud kergelt läbipaistvast materjalist. Kappide ja garderoobi riiulimaterjalide valimisel peaks lähtuma raskustest, mida need kandma hakkavad.

Sarnased artiklid